Kui see on valus kirjutada ja veri läheb,

Praegu Aleksandr Issajev enam kaitseväega tööalaselt seotud pole. Nüüd on sünnitusest nädal ja mõned päevad juba on kubeme ja reie vahelises veenilaiendis justkui tükk sees ja see on kuskil 15 cm ulatuses kõvaks tõmmanud. Põdesin jõulude ajal kopsuarteri trombembooliat. Ja INR väärtusel 1,84 on tõesti vaja pisut marevani doosi korrigeerida.

Eessõna Järgnev patsiendijuhend annab infot kodade virvendusarütmia olemuse, sümptomite, diagnoosimise, tüsistuste ja ravi kohta. Juhend on suunatud patsientidele ja nende lähedastele. Patsiendijuhendi eesmärk on aidata patsientidel ja nende pereliikmetel kodade virvendusarütmiaga edukalt toime tulla ning anda vastused sagedamini esitatud küsimustele.

Jälgi pulssi regulaarselt.

Valuoja pargis juuakse lisaks viinale odekolonni ja süütevedelikku. Alkokabinetti saab minna vaid täiesti kainena, vabatahtlikult. Alkoholi küüsi sattunud inimesel väheneb tahe elus midagi muuta.

Hinda oma soolatarbimist ja vajadusel vähenda seda. Langeta kaalu, kui oled ülekaaluline. Südame ehitus Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südamel on neli kambrit ehk õõnsust joonis 1. Ülemisi kambreid nimetatakse kodadeks ja alumisi vatsakesteks, mis omakorda jaotatakse vastavalt vasakuks ja paremaks kojaks ning vasakuks ja paremaks vatsakeseks.

Kogu organismist kogunev veri pumbatakse kodadest vatsakestesse, kust iga südamelöögiga suunatakse veri paremast vatsakesest kopsudesse. Vasakust vatsakesest liigub veri mujale organismi. Südamelihas tõmbub kokku automaatse elektrilise signaali mõjul, mis saab alguse siinussõlmest.

küsimus tsüstiidi naiste hirss

Siinussõlm juhib südame kambrite rütmilist kokkutõmbumist. Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja atrioventrikulaarsõlme AV-sõlm ja liigub südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse.

Joonis 1.

Elektriline impulss põhjustab südamelihase kokkutõmbumise niimoodi, et alguses tõmbuvad kokku kojad, mille tulemusena pumbatakse veri vatsakestesse. Seejärel tõmbuvad kokku vatsakesed, mis pumpavad verd nii kopsudesse kui ka kogu kehasse.

Südame normaalset rütmi nimetatakse siinusrütmiks. Kodade virvendusarütmia olemus Kodade virvendusarütmia KVA on rütmihäire, mida iseloomustab ebaregulaarne südametöö.

Lehekülje allpool näete esitatud küsimusi ja arsti poolseid vastuseid.

Siinussõlm ei koordineeri südame rütmi. Südame ülemised osad ehk kojad võbelevad kiiresti ja kaootiliselt, mille tulemusena ei tõmbu kojad regulaarselt kokku ja vere voolamine vatsakestesse aeglustub.

Mida tunneb sõdur pommi otsa astudes?

Ebaregulaarset ja kiiret kodade võbelemist kannab AV-sõlm üle ka vatsakestele, mis põhjustab nendegi ebaregulaarse kokkutõmbumise. Selle tagajärjel on kodade virvendusega inimesel pulss ebaregulaarne.

Näitena võiks tuua analoogia veega: kui visata kivike vette, hakkavad veepinnal levima korrapärased lained.

Sarnaselt toimub erutuslaine levik normaalse südametöö korral elektrilise impulsi mõjul tõmbuvad südame erinevad osad järjekorras kokku. Kui aga visata kui see on valus kirjutada ja veri läheb mitu kivikest korraga, siis korrapäraseid laineid ei teki ja veepinnal on terve rida kaootilisi, ebaregulaarseid lainekesi.

Samasugune toime on ka kodade virvendusel südame löökidele. Kodade virvendusarütmia sümptomid Kõige tavalisemad sümptomid on südamepekslemine, värin rindkeres või tunne, et süda on rütmist väljas.

Võivad esineda ka õhupuudus, väsimus, rindkerevalu, pearinglus või uimasus, minestustunne või minestamine, ärevus või hirm, muutus tavapärases pulsisageduses.

Tasub ka teada, et mõnedel inimestel ei kaasne virvendusarütmiaga mingeid sümptomeid. Kodade virvendusarütmia võib esineda mitmel kujul.

kõhuvalu alloleval paremal

Neist saab ülevaate alljärgnevas tabelis. Paroksüsmaalne virvendusarütmia Virvendusarütmia paroksüsm ehk episood kestab 30 sekundit kuni seitse päeva ja möödub iseenesest või raviga. Persisteeruv virvendusarütmia Virvendusarütmia episood, mis kestab kauem kui seitse päeva. Sageli minna ja haiget olukord, kui siinusrütm on taastatud rohkem kui seitsme päeva möödumisel rütmihäire algusest.

Püsiv virvendusarütmia, millega patsient ja ph vere ja uriini normaalne on leppinud. Siinusrütmi taastavaid ja säilitavaid raviviise ei kasutata. Kodade virvendusarütmia tüsistused Paljud inimesed elavad kodade virvendusarütmiaga aastakümneid.

Seisund ei ole otseselt ohtlik, aga võib põhjustada tüsistuste tekkimist.

pärast urineerimise valu pärast seda

Olulisemad tüsistused on insult ja südamepuudulikkus. Insult Kodade virvenduse korral ei tõmbu kojad regulaarselt kokku, verevool aeglustub ning südame vasakusse kotta võib tekkida tromb. Kui tromb liigub ajju ning ummistab ajuarteri, tekib insult. Insuldi tekkerisk on kodade virvendusega inimestel viis korda suurem kui nendel, kelle südame töö on regulaarne. Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine.

Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul tugevasti kahjustuda või hukkuda. Insuldi vormina võib esineda ka ajusisene verejooks. Sagedased insuldi sümptomid on ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, näo asümmeetria.

Selliste sümptomite tekkimisel kutsu kiirabi. Südamepuudulikkus Patsientidel, kellel on kodade virvendusarütmia, on suurem risk südamepuudulikkuse tekkeks. Sel juhul on häirunud südame võime pumbata piisaval hulgal verd kudedesse ja organitesse.

Südamepuudulikkus tekib enamasti järk-järgult, selle sümptomid on õhupuuduse teke või süvenemine, jalgade turse ja üldine jõuetus. Kodade virvendusarütmia diagnoosimiseks on vaja minna arsti vastuvõtule, kes teeb läbivaatuse ja uuringud. Peamised uuringud on järgmised: 1. Elektrokardiogramm ehk EKG. Holteri monitooring. See on 24 tunni või vajaduse korral pikema aja jooksul tehtav EKG. Seda uuringut tehakse juhul, kui rütmihäired esinevad harva ja neid ei ole õnnestunud EKG-le salvestada.

Patsient ei pea uuringu vältel olema haiglas ning võib teha peaaegu kõiki tavapäraseid toiminguid. Uuringu tegemise ajal palutakse patsiendil üles kirjutada oma tegevused ja samuti sümptomid, kui neid peaks esinema. Südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia. Tegemist on uuringuga, kus vaadeldakse südant läbi rindkereseina transtorakaalne ehhokardiograafia või söögitoru kaudu söögitorukaudne ehhokardiograafia.

Uuringul hinnatakse südame ehitust ja tööd. Vereanalüüsiga on võimalik täpsustada organismi seisundit ja välistada teisi spasmid ja kõhuvalu, mis võivad kodade virvendusarütmiat esile kutsuda. Arst võib otsustada teha lisaks muid uuringuid. Kuidas leida oma pulss? Pulsi katsumine võimaldab hinnata südamelöökide regulaarsust ja sagedust.

Kuna kodade virvendusarütmia võib mõnikord olla väheste või ebamääraste sümptomitega, siis aitab regulaarne pulsi katsumine selgitada, kas on tekkinud südamerütmihäire või mitte. Tavapäratult kiire, aeglane või ebarütmiline pulss mõõtmisel viitab südamerütmihäirele. Pulsi mõõtmiseks vali endale sobiv viis kas randmelt või kaelalt.

Randmelt katsumiseks pane ühe käe sõrmed teise randme peopesapoolsele pinnale pöidla lähedal vt pilti : Kaelalt mõõtmiseks pane sõrmed kaelal kõrisõlmest umbes kaks sentimeetrit paremale või vasakule vt pilti : Keskendu kõigepealt pulsi regulaarsuse hindamisele.

Pulss on regulaarne, kui saad rütmi lugeda. Üksikud kui see on valus kirjutada ja veri läheb ei tähenda ebaregulaarset rütmi. Kui pulss pole regulaarne, on tegemist ebaregulaarse rütmiga, mis võib viidata kodade virvendusarütmiale.

miks tsüstiidi uriiniga verega

Seejärel hinda pulsi sagedust. Vaata kella ning loe pulsilööke 30 sekundi jooksul. Korruta tulemus kahega, et saada pulsisagedus ühes minutis. Kui soovid, võid lugeda pulsilööke pikema aja, näiteks 60 sekundi jooksul.

Olin vaid veri ja valu

Normaalne pulsisagedus on rahuolekus 60— lööki minutis. Pulsi hindamine automaatse vererõhuaparaadiga ei asenda käega pulsi katsumist. Kodade virvendusarütmiat soodustavad elustiilitegurid Kõige sagedasem KVA teket soodustav tegur on vanus. Üle aastastel inimestel kahekordistub KVA tekkerisk iga kümne aasta tagant.

Lisaks vanusele mõjutab erinevate haiguste teket ka elustiil. Kõikide järgnevate tegurite mõjutamine vähendab KVA-sse haigestumise riski ning haiguse olemasolu korral rütmihäire episoodide esinemist. Suitsetamine Risk kodade virvendusarütmia tekkeks on suitsetajate seas kaks korda suurem võrreldes mittesuitsetajatega.

Oluline on mitte suitsetada! Kuidas suitsetamisest loobuda? Otsusta, et loobud suitsetamisest. Vali loobumiseks sobiv päev, loobu suitsetamisega seonduvast sigaretid, tuhatoosid, välgumihklid jne.

Valuoja valus vaatepilt

Teavita lähedasi enda plaanist ja väldi esialgu suitsetajate seltskonda. Ole teadlik, et esimestel päevadel võivad esineda erinevad vaevused, näiteks ärrituvus, peavalu, uinumisraskused jne. Enamasti need mööduvad. Leia suitsetamisele asendustegevus liigu õues, vaata filme, loe raamatuid jne. Jää mittesuitsetajaks! Oled teinud oma tervise heaks olulise sammu.

Abi ja nõustamist suitsetamisest loobumisel saad soovi korral perearsti nõuandetelefonidelt või 6perearsti-keskustest ja tubakast loobumise nõustamiskabinettidest. Tea, et vajaduse korral võib arst määrata loobumise hõlbustamiseks ravimeid. Alkoholi tarbimine Täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas. Eestis on Tervise Arengu Instituut välja töötanud alkoholitarbimise väikese riski piirid, mille raames püsides on haiguste esinemise risk väike.

Joonis 2.