Mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

Manustamiseks sobib lamav või istuv asend, pea pisut taha kallutatud. Silmatilkade manustamisel hoia tilgapudel silmast 1—2 cm kaugusel ja vajalik kogus ravimit tilgutada silma alalau soppi. Ägeda vormi korral on patsient mures neeruvalu, näo silmapiirkonna turse, samuti jäsemete turse, arteriaalse hüpertensiooni rünnakute pärast, uriini seisundis on muutusi, temperatuur tõuseb ja valu alaseljas, selle paremas või vasakus servas, suureneb. Kuseelundkonna patoloogiatega seotud haigustega peaks tegelema ainult spetsialist, kuna põletikulise protsessi ebaõige ravi võib põhjustada krooniliste haiguste püelo-, glomerulonefriit jne arengut, siis tuleb haigust ravida kogu elu.

Selle mooduli eesmärgiks on anda Sulle ülevaade sellest, kuidas ravimeid manustada ja kuidas nende manustamise tulemusena saabub oodatud toime. Pärast mooduli läbimist tead Sa, millised on põhilised ravimite manustamise võimalused, mis juhtub ravimiga Sinu kehas pärast selle manustamist ja millest sõltub ravimi oodatud toime saabumise kiirus ja kestus.

Samuti seda, mida on erinevate manustamisviiside kasutamisel oluline silmas pidada. Ravimite manustamine Kersti Teder Millest videos räägiti?

Oled Sa kunagi mõelnud, mis juhtub ravimiga pärast selle manustamist ja kuidas saabub sellest toime? See video annab ülevaate sellest, kuidas saabub ravimi toime tableti või kapsli manustamisel.

Lisaks, kuna on palju erinevaid haiguseid ja nende raviks mitmeid ravimeid, mis sisaldavad erinevaid toimeaineid mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis neid pandud erinevatesse ravimvormidesse, siis selgitab see video ka natuke seda, mis on vaja kasutada erinevaid manustamisviise.

mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

Kuigi peavalu saab leevendada mitmeti, siis tihti on esimeseks valikuks mõni valuvaigistit sisaldav tablett või kapsel. Selleks, et Sinu peavalu vähendada, peab see tablett olema disainitud nii, et me saaksime selle alla neelata ja et temast tuleks välja vajalik kogus toimeainet.

Ravimi käes hoidmisest ei piisa, see peab minema sinna, kus ta saab hakata lagunema ja toimeainet vabastama. Tablette ja ka kapsleid manustatakse suukaudselt ehk enteraalselt. See tähendab seda, et ravim pannakse suhu ja neelatakse alla. Selleks, et seda oleks lihtsam teha, peaks inimene istuma või seisma ja jooma umbes pool klaasi vett. Kui ravimvorm, näiteks tablett, jõuab makku, hakkab ta seal enamasti väiksemateks osakesteks lagunema, et selles peidetud toimeaine saaks vabaneda ja seedetrakti vedelikes lahustuda.

Imenduda saab ainult lahustunud toimeaine.

  • Selle mooduli eesmärgiks on anda Sulle ülevaade sellest, kuidas ravimeid manustada ja kuidas nende manustamise tulemusena saabub oodatud toime.
  • Valu allosas kõht naiste paremal pool
  • 4. moodul: Ravimite manustamise põhimõtted
  • Valu paremal kõhu all naistel varases staadiumis

Kuigi osaliselt toimub toimeainete imendumine juba maost, siis suurem osa toimeainest liigub edasi peensoolde. Seal toimub enamus toimeainete imendumine, ehk lahustunud toimeaine liikumine läbi limaskestade verre. Kui toimeaine on jõudnud seedetraktist verre, liigub ta esmalt maksa, kus osa toimeainest sageli laguneb, seda nimetatakse esmaseks maksametabolismiks.

mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

Seega ei saa kogu imendunud toimeaine jõuda meie mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis ehk tsentraalsesse vereringesse ja sealt edasi toimekohale. Esmast maksametabolismi on võimalik vältida näiteks ravimi keele alla või veeni manustamisel, kus ravim imendub või manustatakse kohe patsiendi tsentraalsesse vereringesse.

Steamed Rohu Fish - Rui Bhapa-রুই ভাপা - Famous Bengali Fish Recipe

Lagundamata toimeaine liigub maksast läbi südame tsentraalse vereringe kaudu edasi kogu kehasse. See tähendab, et nüüd jõuab toimeaine ka tüdruku pähe ja saab ära võtta peavalu. Kuna ravimid on kehavõõrad ained, siis soovib meie keha nendest vabaneda.

Toimeained lagundatakse kas maksas või viiakse uriiniga kehast välja. Kui manustame ravimit vaid ühe korra, siis mingi aja möödudes ei ole meie organismis enam üldse toimeainet. Aga miks on meil vaja nii palju erinevaid võimalusi ravimite manustamiseks!? Seda on vaja selleks, et me saaksime ravimeid manustada nii suurtele kui väikestele, nii noortele kui vanadele. Nii neile, kes saavad ravimit ise neelata, kui ka neile, kes seda teha ei saa.

Lisaks võib olla nii, et toimeaine, mis peaks meid ravima, ei kannata seedetraktis olevaid aineid ning seetõttu on meil vaja leida muu võimalus selle manustamiseks. Ja vahel ka selleks, et saaksime toime kiiremini, ilma selleta, et toimeaine peaks tegema pikka ringi meie organismis.

See võimaldab sageli vältida ka soovimatuid toimeid, mis muidu võiksid kaasneda. Nii et järgmisel korral, kui Sulle apteegis ravim ulatatakse, siis mõtle, kuidas manustada seda nii, et see annaks Sulle oodatud toime.

Ja kui Sa pole selles kindel, siis küsi apteekrilt üle. Kuidas saabub ravimi toime? Mis peab juhtuma selleks, et manustatud toimeaine saaks toimida?

Selleks, et üks ravimisse pandud toimeaine saaks Sinu organismis oma tööd teha, ehk mõnda Sinu haigust ravida, leevendada või diagnoosida, peab selle ravimiga ja ka toimeainega mitmeid asju juhtuma.

Nagu näha joonisel 1, tuleb toimeainel enne toimekohani jõudmist läbida mitmeid etappe: alustades väiksemaks muutumisest ehk disintegreerumisest ja toimeaine lahustumisest kuni lõpuks toimekohta liikumiseni välja. Sinna vahele jääb veel mitmeid etappe, mis kõik peavad toimuma õiges järjekorras ning vahel on oluline ka õige ajastus. Selleks, et lõpuks saaks Sinu manustatud ravim toimet avaldada, peab sellest esmalt toimeaine d vabanema, ehk välja tulema, ja Sinu organismi vedelikes lahustuma.

See võib tunduda küll väga lihtsalt, kuid ilma nende kahe etapita ei saa ilmselt ükski ravim toimida. Kuidas saab olla toimeaine ravimvormist vabanemine ja selle lahustumine nii tähtis?

Kujutle ühte suurepäraselt disainitud ravimit, mis sisaldab toimeainet Sinu peavalu leevendamiseks. Sa neelad tableti alla ja jääd ootama. Kui ravimiga on kõik korras, siis klassikalise konventsionaalselt ehk koheselt toimeainet vabastava tableti korral hakkab see Sinu maos väiksemateks osakesteks lagunema disintegreeruma. Selle tulemusena pääseb toimeaine abiaine osakeste vahelt välja vabaneb.

Vaba toimeainet ümbritseb Sinu seedetrakti vedelik, milles toimeaine saab lahustuda.

Nefroloog, miks neerud ebaõnnestuvad ja kuidas testi testi abil haigust ära tunda

Tänu lahustunud olekule saab toimeaine seejärel liikuda Sinu organismis ja jõuda Sinu peas olevate retseptoriteni, mille tulemusena valu väheneb või hoopis kaob. Nüüd kujutle, et ravimi tootmisliinil on tehtud viga ja tablett on pressitud kokku sellise jõuga, et see Sinu maos väiksemateks osakesteks ei cystiit kapslites. See tähendab seda, et toimeaine on abiaine osakeste vahel lõksus ja ei pääse välja.

Lõksus toimeaine ei saa lahustuda ega liikuda ka peas olevate retseptoriteni ja valu ära võtta. Selleks, et manustatud ravim saaks toimet avaldada, peab toimeaine sellest esmalt vabanema ja organismi vedelikes lahustuma. Toimeaine vabanemise ja lahustumise kiirus mõjutavad seda, kui kiiresti saabub toime. Siiski, tänapäeval on disainitud ka palju selliseid ravimvorme, kus toimeaine ravimvormist vabanemise mehhanismid on keerukamad.

On ravimvorme, kust toimeaine vabaneb järk-järgulise ravimi pinna erodeerumise kulumise või lahustumise tulemusena. Samas on ka neid kust toimeaine saab välja alles siis, kui ravimvormi sisse on tunginud Sinu seedetrakti vedelik, mis toimeaine lahustab ning siis liigub juba lahustunud toimeaine ravimvormist välja.

Ravimvormist sõltub see, kui lihtne või keeruline on toimeainel sellest vabaneda. Sinu organismi vedelike hulgast ja koostisest sõltub see, kui lihtne või keeruline on toimeainel lahustuda.

Vahel, kui ravimvormiks ongi lahus nt suukaudne siirup või süstelahuson toimeaine juba lahustunud kujul ja abiainete vahelt välja pääsemine ei ole samuti väga keeruline. Mida teeb Sinu keha toimeainega ehk ravimite farmakokineetika Pärast toimeaine ravimvormist vabanemist ja lahustumist saab hakata toimeaine Sinu organismi imenduma, ehk läbi erinevate barjääride nt soole seinas või nahas asuvate rakkude Sinu vereringesse või organitesse liikuma.

Sealt, enamasti vereringest, saab toimeaine liikuda kõikjale meie kehas, ehk jaotuda. Seejuures, kõik ained ei jaotu meie kehas ühtviisi.

mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

Toimeaine tahab minna sinna, kus tal on mõnus - rasvlahustuvad ained rasvkoesse ja vesilahustuvad ained jäävad pigem verre mis sisuliselt on vesilahus. Koos imendumise ja jaotumisega hakkab samaaegselt Sinu kehas toimuma ka toimeaine ja selle abiainete metabolism ehk lagundamine ja eliminatsioon ehk organismist välja viimine. Enamus toimeaineid lagundatakse maksas, kus selleks on mitmeid erinevaid võimalusi.

Mõnda toimeainet meie organism lagundada ei oska ja need viiakse kehast välja muutumatul kujul. Enamus eliminatsioonist toimub neerude kaudu uriiniga.

4. moodul: Ravimite manustamise põhimõtted

Kui Sinu maks või neerud on haiged ja ei toimi enam nii nagu peaksid, siis võib olla häiritud ka ravimite lagundamine või kehast eemaldamine ning see võib muuta ravimi toimet. Sellistel juhtudel peab arst kaaluma, millised ravimid on Sulle sobilikud ja kuidas neid võtma peaks. Kui kõik need joonisel 2 toodud protsessid lühendiga ADME imendumine absorptionjaotumine distributionmetabolism metabolismeliminatsioon excretion on omavahel sobivalt tasakaalus ja piisav toimeaine kogus püsib piisavalt kaua toimekohal, siis saabub ravimi toime ehk inimesega juhtub see, mida oodatakse, nt kaob valu.

Kõikide loetletud protsesside kiirus ja intensiivsus mõjutavad toimeaine biosaadavust ehk mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis, kui suur osa manustatud toimeainest jõuab vereringesse ja sealt edasi toimekohale.

Joonisel 3 on näidatud ravimi verekontsentratsiooni muutus ajas, pärast ühekordset tableti või kapsli manustamist. Kujutle, et Sul valutab pea ja Sa võtad valuvaigistit. Pärast ravimi neelamist on toimunud toimeaine vabanemine ja lahustumine ning nüüd hakkab toimeaine imenduma. Vahel võtab see aega terve tunni ja selle aja jooksul Sul valu ei kao.

Toimeaine pideval imendumisel selle kogus veres ehk verekontsentratsioon järjest suureneb ja ühel hetkel ületab see minimaalset efektiivset kontsentratsiooni ja see tähendab, et Sinu kehas on piisavalt toimeainet, et see saaks valu vähendada. Seejuures on oluline, et verekontsentratsioon ei ületaks talutava kontsentratsiooni väärtust, sest siis muutub Sinu neelatud ravim Sinu jaoks ohtlikuks.

Tuleb meeles pidada, et toimeainete puhul on siiski tegemist enamasti kehaväliste ainetega ja neid nimetatakse sageli mürkideks.

Mida suuremaks muutub toimeaine kogus organismis, seda suuremaks muutub ravimi kõrvaltoimete tekkimise tõenäosus. Kuna organism ise tahab toimeainest vabaneda, siis metabolismi mis peamiselt toimub maksas ja elliminatsiooni mis peamiselt toimub neerude kaudu tulemusena langeb toimeaine verekontsentratsioon ühel hetkel jälle alla minimaalselt efektiivset kontsentratsiooni mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis ravimi toime kaob.

Kui Sul oli lihtsalt ühekordne peavalu, siis pole sellest midagi, sest selleks hetkeks on valu kadunud ja ilmselt tagasi ka ei tule. Kui Sul on aga näiteks haigus, mis põhjustab pidevat valu, siis saabub nüüd hetk, kus tuleb ravimit uuesti manustada. Siiski, mõned ravimvormid nt salvid ja geelid, silmatilgad, inhaleeritavad aurud ja pulbrid jne või toimeained nt seedetrakti parasiitide ravis kasutatavad toimeained on tehtud aga selliselt, et need avaldaksid paikset ehk lokaalset toimet ning niisugusel juhul vereringesse toimeaine sagedane urineerimine naistel ja inkontinentsusel jõua.

Kuna toimeaine manustatakse valu kõhuga kõhu põhjas juhtudel otse toimekohale või selle vahetusse lähedusse, siis ei ole toimeaine vereringesse jõudmine ka vajalik.

Lisaks võimaldab ravimite paikne manustamine sageli kasutada väiksemaid toimeaine annuseid ja vältida neid kõrvaltoimeid, mis süsteemse toime korral ilmneksid. Mida teeb toimeaine Sinu kehaga, ehk ravimite farmakodünaamika? Toimekohale sageli mõne retseptorini jõudes, hakkab toimeaine tegema seda, milleks ta on mõeldud.

mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

See, milliste mehhanismidega toimeaine täpselt Sinu keha mõjutab, võib olla väga erinev. Mõned panevad käima Sinu kehas toimuvaid loomulikke protsesse nt kehast vee välja viimisel aktiveerivad neerude töödteised takistavad neid nt maohappe värske väljaheitevalu kõhu allosas takistamine.

Tsüstiit Nefroloog, miks neerud ebaõnnestuvad ja kuidas testi testi abil haigust ära tunda Minski Vabariikliku Meditsiinilise Taastusravi ja Balneoteraapia Keskuse nefroloog Olga Valovik on kogu oma karjääri jooksul uurinud neeruhaigusi väga detailselt.

Aga on ka muid võimalusi. Kas kõigil toimivad ravimid ühtviisi? Manustamise kellaaegade leidmiseks tuleb arvestada, et ööpäevas on 24 tundi. Erinevad inimesed, lähtuvalt oma füüsilistest või haiguslikest erinevustest vajavad vahel erinevaid ravimi koguseid ja selle paneb paika arst.

mitu veres ja uriinis omab oma rohu uriinis

Vahel ka nö katseeksitusmeetodil, sest alati ei pruugi see olla nii lihtne. Annuse suuruse valikuga käib kaasas ka manustamise sageduse valik: üks kord päevas, kaks korda päevas jne. See sõltub jällegi toimeaine iseloomust ja inimese füsioloogiast sh ka haigustest. Seejuures tuleb arvestada, et kui ravimit on ette nähtud manustada 3 korda ööpäevas, siis tuleb manustamise kellaaegade leidmiseks arvestada, et ööpäevas on 24 tundi, mitte 12, 14 või 16 tundi ehk meie ärkveloleku aeg.

Seega, kui ravimit tuleb manustada 3 korda päevas, siis tuleks seda teha nt kellkell ja kell joonis 4. See tagab ravimi toime kogu ööpäeva jooksul. Lapse puhul tuleb enne ravimi manustamist alati veenduda, et seda ravimit tohib lastele manustada ning kontrollida, milline on õige ravimi kogus.